Spiraalmudel on samuti iteratiivne arendusmudel. Seda mudelit kirjeldas esimest korda Barry Boehm
oma 1986. aasta artiklis. Protsessi kulgemist kujutab spiraal. Esimene kordus võib olla näiteks
seotud süsteemi teostatavuse uurimisega, teine nõudmiste kirjeldamisega, järgmine kavandamisega jne.
Mitu kordust on enamasti seotud tarkvara realiseerimisega, kus tema ehitamine toimub inkrementaalselt
Kuid ei tohi spiraali korduseid võrdsustada tavapäraste arendusprotsessi faasidega. Iga kordus on jaotatud
3 kuni 6 sektorisse. Iga kordus algab lähema eesmärgi kavandamise ja riskide hindamisega ning lõppeb nö
kliendiga, ehk eesmärk peab saama täidetud ja kontrollitud. Sektorite töömahukus ei pruugi olla ühesugune.
Eesmärkide seadmine
Määratakse selle faasi ehk korduse eesmärgid, piirangud protsessis,
tulemused, juhtimisplaanid, võimalikud riskid ning alternatiivsed strateegiad lähtudes riskidest.
Riskide hindamine ja maandamine
riskide maandamiseks.
Arendus ja valideerimine
Nt kui kasutajaliides on suurim risk, siis võib aidata prototüüpide tegemine.
Planeerimine
jätkata, siis tehakse järgmise faasi jaoks plaan